Järgmine harjutus aitab just intensiivseid emotsionaalseid laenguid ja kehalisi tundmusi lahustada. Eriti aitab harjutus selliste laengutega, mis on värskelt käivitatud.
Samuti võib harjutust abi olla mahedamate kuid pidevalt olemasolevate emotsioonilaengute kui ka kehaliste tundmuste lahustamiseks.

Harjutust võib ka meditatsioonina kasutada – kui tunne kehas on hea.

PS: Kui oled tugevas ärevuses/paanikas siis see harjutus võib võimendada (harjutuse tegemise käigus) tajutavaid kehalisi tundmuseid. Selleks, et harjutus nendes olukordades turvaliselt toimiks on vajalik, et harjutuse tegija tunneb kehas piisavalt turvalisuse tunnet. Kui piisavat turvalisuse tunnet kehas ei ole siis harjutuse käigus kogetud tundmused võivad olla närvisüsteemi jaoks liiga palju, et üksi seda harjutust kasutades edukalt abi saada.

Harjutus ise on selline:

Leia endale mugava ja turvaline koht ja asend kus saad oma seljaga toetada mugavalt vastu seina või vastu seljatuge. Oluline on, et saaksid kõik lihased lõdvestada.

Sule silmad ja hinga normaalselt nina kaudu. Siis pane kogu oma tähelepanu hingamisele. Lihtsalt jälgi ja ole teadlik hingamisest. Märka, kuidas keha seda teeb. Sinu poolt pole midagi vaja muuta ega kontrollida, lihtsalt jälgi ja märka, kuidas keha ise hingab. Jälgi hingamist nagu jälgiksid mööduvaid pilvi, liblikaid, vms. Kui tunned, et mõtted tõmbavad tähelepanu endale, siis las nad teevad seda. Sa lihtsalt jätka tulemast tagasi jälgima oma hingamist.

Kui oled saanud hea ühenduse ja teadlikkuse oma hingamisega siis leia kehas ülesse see intensiivne tunne, kus see asub. Su kehas võib olla ka mitu tunnet mitmes eri kohas. Need võivad olla kas või näpu otstes või varvastes, aga ka igas teises kohas sinu kehas. Lihtsalt saa nendest tundmustest teadlikuks. Jätka olemast lõdvestunud, märkamast oma hingamist ja nüüd ka märkamast seda tunnet. Lõdvestu sellesse tundesse. Proovi seda kirjeldad, milline see on? Kas see on mingi kokkutõmbumine, surin, mingi valu (kas terav, tuim, milline?), pinge, kuumus, tuimus, tühjus, külmus, värin, jne. Kui oled tundmusega hea ühenduse saanud siis lihtsalt istu sellega ja vaatle. Märka, kas midagi muutub, moondub või haihtub. Võid endalt ka küsida: mis asi see on mida ma kogen? Anna endale piisavalt aega selles istumiseks.

Miks see harjutus toimib?

Siin harjutuses on 4 peamist elementi: hingamine, lõdvestumine, tundmused ja teadlikkus.

Harjutuse keskmes on tundmused. Tundmused on info, mis tuleb alateadvusest ja mis tahab jõuda teadvusesse. Lõdvestumine ja hingamine on teadlikkuse loomiseks ja selle alateadliku info vastuvõtmiseks olulised abivahendid. Teadlikkus on aga see, millega me kogu protsessi omalt poolt aitame juhtida ja millega me võtame vastu alateadvusest tulevat infot.

Järgmisena avangi seda kuidas need 4 elementi selles harjutuses toimivad.

Hingamine:
Hingamine toimub alati hetkes, nüüd ja praegu – mitte kunagi minevikus ega tulevikus. Meel aga tormab meil tihti mööda maailma ringi: minevikus, tulevikus, fantaasiates, väljamõeldud dialoogides, jne.

Kui anname meelele ülesande jälgida hingamist siis sellel ei jää muud üle kui tulla hetkesse. Hingamise jälgimine mängibki siin ankru rolli, mis hoiab meid praeguses hetkes ning peast – mõtetest ja tähenduste panemisest eemal.

Kogu selle harjutuse käigus tahame olla oma hingamisest teadlikud. Mis iganes kehas ka ei toimu keskendume hingamisele. Selliselt hoiame ennast rohkem hetkes ja oma meelest eemal. Samuti, kui tunneme, et tahame hinge kinni suruda siis hoiame end tahtlikult ja teadlikult hingamises edasi!

Lõdvestumine:
Kui oleme pingeolukorras siis meie keha tõmbab tavaliselt end pingesse. Meie lihased täituvad stressi hormoonidega ja keha läheb tegutsemise valmidusse – on see siis jooksmine, põgenemine või võitlusesse astumine. Sellel hetkel kui keha on nn energiaga laetud ja pinges siis me väga hästi ei tunne, mis kehas toimub, vaid oleme tegutsemises – emotsioonis.

Kui me toome kehasse meelega lõdvestumist, isegi pinges kohtadesse siis see võimaldab meil kehas toimuvaga paremini ja teadlikum ühendus luua. Selliselt astume välja emotsioonist ja sellest ajendatud tegutsemise impulsist. See aga võimaldab luua ühenduse emotsiooni all olevaga ja seda protsessima hakata, ehk süsteemist välja laskma.

Selle harjutuse tegemisel toogi pidevalt lõdvestumist kehasse. Nii kui saad teadlikuks mingist pingest kehas – lõdvestu sellesse – pidevalt.

Tundmused:
Emotsioonide nn kapoti all on kehas olevad füüsilised tundmused. Need tekivad närvisüsteemi ja hormonaalse süsteemi tulemusel meil kehas, eri piirkondades. Need on viis kuidas meie alateadvuse süsteem kommunikeerib infot teadvusele. See on põhimõtteliselt keel, mida keha kasutab meie sisemaailmas info edasi kandmiseks. Tundmused on need asjad, mida me siin harjutuses protsessime.

Tihti, kui me tunneme intensiivseid ja ebameeldivaid füüsilisi tundmuseid siis meie reaktsioon on neid endast võimalikult kaugele eemale tõugata ja mitte tunda või muutume nn loomadeks ja laseme kõik kontrollimatult valla.

Nende tundmuste teadlik kogemine on aga oluline kehas aktiveeritud energia läbi ja välja laskmiseks. Kui me ei luba endal neid tundmuseid kogeda siis tavaliselt lükkame need enda süsteemi sisse kinni. Hingamise jälgimine ja keha lõdvestamine võimaldab meil paremini tundmustega ühendust saada.

Kogu harjutuse mõte ongi saada teadlikuks tundmustest kehas ja neid lasta endal kogeda kuni need, muutuvad või haihtuvad.

Teadlikkus:
Teadlikkus on teadvuse see osa kuhu alateadvus oma infot saadab. Loogiline ju: alateadvusest teadvusesse. Kui me ei lase endal kogeda füüsilisi tundmuseid või emotsioone siis need ei jõua täielikult teadvusesse ja seega jääb süsteemi ülesse teadmine, et info pole kohal jõudnud. Selle info välja saatmise impulss alateadvusest jääb aktiiveerituks seni, kuni info teadvusesse kohale jõuab.

Tihti me aga hoopis põgeneme nende tundmuste ja mõnede emotsioonide eest, et neid mitte tunda. Lükkame ja surume endast neid eemale erinevate tegevustega. Ehk hoiame oma meelt igal pool mujal kui tundmusel endal. Selliselt hoiame ennast kõigest sellest mitte teadlikuks saamises.

Teadlik hingamise jälgimine, teadlik lõdvestumine kehasse ning teadlik tundmuse vaatlemine ongi teadlikkuse kasutamine. Kujuta ette, et oled kott pimedas ruumis kus midagi pole näha. Teadlikkus on nüüd see taskulamp, millega teed nähtamatu selles ruumis nähtavaks.

Kuna stressi seisundis võivad füüsilised kehalised tundmused olla väga intensiivsed siis hingamise jälgimine ja lõdvestumine on abivahendid toomaks teadlikkust oma süsteemi ja selles toimuvasse. Teadlikkuse tekkides tekib võimalus kus alateadvusest välja saadetud info saab hakata teadvusesse tulema. Sellel hetkel, kui info saab täielikult teadvuse poolt vastuvõetuks hakkab ja tundmus (alateadvusest saadetud info) haihtuma.

Samas on oluline silmas pidada, et me ei saa tundmuste läbitöötamist mitte kuidagi kiirendada. See toimub omas rütmis ja kiirusel. Ainus, mida saame teha on istuda see aeg läbi, nn hoida endale ja oma kehale ruumi. Ruumi hoidmine aga siin tähendab seda, et laseme endal kogeda kõike, mis tuleb. Võtame seda vastu sellisena nagu see on; ei anna sellele ühtegi tähendust; ja tunnistame/tunnustame kogemust täielikult.

Mõtetega võitlemine:
Kuna tugevatel intensiivsetel hetkedel võivad keerata ka meie mõtted korralikult tuurid ülesse siis on eriti oluline, et me nendega võitlema ega ennast kuidagi maha tegema ei hakka kui me ei suuda neid vaigistada ja peast eemal hoida. Sellel pole lihtsalt mõtet, sest see on nagu lõkke kustutamine bensiiniga. Meie meel tegeleb meie kaitsmisega, ehk otsib lahendusi.

Kui pea on nendel hetkedel mõtteid täis ja need pidevalt kisuvad su tähelepanu – siis lihtsalt jätka tagasi tulemast oma hingamise jälgimisele, lõdvestumisse ja tundmustega ühendust saamisesse.

Silmade sulgemisest:
Silmade sulgemine intensiivsete tundmuste korral pole vajalik. Vahest ongi hea kui hoiame silmad lahti, selliselt oleme rohkem kohalolus. Kuid kui silmade sulgemine siin sinu jaoks toimib siis tee seda.

Samuti kui teed seda harjutust lihtsalt meditatsiooni eesmärgil siis on parem kui sulgeme silmad ja oleme introspektsioonis, ehk suuname oma tähelepanu oma sisemaailmasse.

Emotsioonid kestavad vaid viivu:
Emotsioonid ja tundmused kestavad keskmiselt 30-90 sekundit. maksimaalselt 2-3 minutit. Kui oleme emotsioonis kauem siis ilmselt oleme mingisugusesse lukku peas kinni jäänud ja nüüd ketrame seda.

Kui tugevad füüsilised tundmused on meie kehas käivitatud siis võivad need olla nii intensiivsed, et nende kogemine kas või 1 sekund tundub juba igavik. Neil hetkedel kaob ka igasugune aja taju või aeg muutub meeletult aeglaseks. Tihti tunneme, et jäämegi nendesse tundmustesse igaveseks kinni, kui midagi kohe käsile ei võta.

See on füsioloogiliselt aga närvisüsteemis oluline. Sest kui me näeme kusagile meie suunas tulemas inimest relvaga või mõnda metsikut kiskjat, siis see sama intensiivne tunne paneb meid põgenema kohe, et suurendada meie ellujäämise võimalust. See sama tunde intensiivsus on meid läbi evolutsiooni elus hoidnud.

Tugevate intensiivsete tundmuste korral ongi kõige keerulisem nendega ühendus luua ja hoida, sest nende intensiivsus on vahest meeli lõhestav. Nende tundmustega ühenduse loomine on aga kõige olulisem nende töötlemisel ja nende kehast välja laadimisel.

Nüüd mine tagasi selle artikli algusesse kus on harjutus. Võta need 3-5 minutit ja tee see läbi. Seda on hea kasutada ka igapäevase õhtuse meditatsioonina. Mida rohkem oled seda harjutust igapäevaselt teinud ja oma süsteemi sisse harjutanud, seda suurem on tõenäosus, et järgmise tugevalt laetud kogemuse korral suudad seda endale meelde tuletada ja läbi teha.

PS: Küsimus pole lõpuks selles, kuidas neid tundeid oma kehas enam mittekunagi tunda vaid selles, kuidas tõsta oma suutlikust nende tunnetega hakkama saada selliselt, et me ei kaota kohalolu ja effektiivset toimimist neid tundes ja neid oma süsteemi ära ja kinni ei suru. Selle suutlikuse arendamiseks on hingamistöö aga meeletult efektiivne ja toimiv tööriist.

Siin on kirjutamise tööriist, mis aitab sul raske meele kergemaks laadida: Kirjutades Meel Selgeks