Menu
Vabastava hingamisega leinast vabaks!
Marger Ratassepp (36) – (Edu- ja kogemuslugu)
Klienditoimingute juht
- Puuduvad mälestused lapsepõlvest ja emast
- Isa lein
- 30 päeva pisaraid
- Muutus hingamistöö dünaamika (4-6 sessioon)
- Erasessiooni kogemus
- Rahulikum, enesekindlam + esinemisjulgus pealekauba
- Olles pikemalt hingamas käinud
- Hingamistöö on parim investeering üldse!
Ma olen hingamises käinud regulaarselt kolm kuud, korra nädalas + 1 privaatne sessioon. Peale seda olen käinud hingamas 1-3 nädala tagant.
1. Puuduvad mälestused lapsepõlvest ja emast
Peamisi põhjuseid, miks ma üldse vabastavale hingamisele läksin, oli allasurutud lapsepõlv. Mul on väga vähe mälestusi oma emast. Ma pean pingutama, siis mõni mälestus ehk tuleb esile. Kuid lapsepõlvemälestusi sellest ajast, kui olin alla kümnene, ei ole ühtegi. Ja kõigele lisaks, mu ema suri, kui ma olin alles üheksa-aastane.
Ühel hingamistöö sessioonil meenus mingi mälestus. Ma olin väike ja jooksin toast kööki emale sülle. See oli nii hea tunne. Ma kallistasin teda. Jooksin suurde tuppa ja mängisin ühe oma mänguasjaga. See ei olnud mu ettekujutus, sest ma mäletan täpselt meie korterit. Kõik need toanurgad tulid silme ette ning ma mäletan seda mänguasja, millega ma mängisin. Seejärel vaatasin kööki, kuidas ema vahel jälgis, kas mul on kõik hästi.
Järgmisel hingamise sessioonil meenus veel üks mälestus ajast kui ma olin viieaastane. Ma läksin rõdu peale, tegin seal midagi ja kuulsin, kuidas ema kutsus köögiaknast mind sööma. Sellised väikesed mälestused tulid meelde.
Need sessioonid on mind kõige õnnelikumaks teinud, kuna ma sain ligi ununenud lapsepõlvemälestustele. Kusjuures kuu aega varem oleksn andnud oma käe, et selliseid mälestusi mäletada.
2. Isa lein
8 aastat tagasi kaotasin oma isa. See oli minu jaoks väga raske periood. Ma olin kogu aeg rakkes. 8 aastat hiljem, ei suutnud ma isegi sellest rääkida. Mul lõi selle koha pealt klimbi kurku.
Kui ma vaatasin telekat ja sealt näidati isasid ning peretemaatikat, siis see häiris mind ja ma tahtsin koheselt kanalit vahetada. Minus tekkis mingi vastik tunne neid vaadates. Inimestega suheldes ma vältisin vanematest rääkimist samuti. Kellegi jõululauas istudes ei suutnud ma seda peretunnet taluda. Mulle oli see väga ebamugav ja ma ei tahtnud seda tunda. Vältisin seda tunnet kogu aeg. Või kui ma sellel teemal rääkisin kellelegi, siis pigem arvan, et otsisin kaastunnet või haletsust.
Minu esimeses ja teises vabastava hingamise sessioonis oli kõige suuremaks kogemuseks see, et ma nägin reaalselt, kuidas ma olin isa matustel. Kogesin seda sama hetke. Ma olin seal täiesti üksi ja vaatlesin tema kirstu ja ma tundsin, kuidas ma lasin tal lõpuks minna. Ma nägin, kuidas kirst lükati ukse taha krematooriumisse. Mäletan, et mul voolasid silmadest meeletud pisarad, aga sessiooni lõpus tuli mulle suur naeratus näole, hea tunne tuli sisse. Tundsin esimest korda, et ma lasin sellel päriselt lõpuks minna.
Pärast kahte-kolme hingamistöö sessiooni oli isa teema täiesti kadunud. Kui ma varem ei saanud sellest üldse sõnu suhu, siis nüüd on mul kerge sellest rääkida. Suudan jagada läbi naeratuse. Pärast neid sessioone panin endale koju seina peale isa pildi. Olen pigem uhke, et mul temasugune isa oli. Kui keegi tema kohta nüüd küsib, siis ma räägin temast heameelega. Ja ka telekast pereteemalisi saateid vaadates ma enam ei tunne neid tundeid, mida tundsin varem. See, mis varem häiris, ei häiri absoluutselt mind enam. See oli küll üks kõige suurem muutus.
3. 30 päeva pisaraid
Mul oli pärast esimesi hingamistöö sessioone nii, et ma neli nädalat järjest nutsin iga päev korra. Mingeid asju lihtsalt tuli järjest välja, mis oli kihvt. Ma nautisin seda. Võtsin seda positiivsena, et okei, minuga midagi toimub ja see on hea, et ma parandan ennast. Võtsin selle kogemuse vastu hea tundega.
Mul ei lähe kunagi meelest ära, kui ühel korral jalutamas käisin ja järsku tundsin, et kuidagi raskeks läks olemine. Tulin kohe koju, panin muusika mängima, heitsin pikali, hingasin paar korda rahulikult sisse ja välja ning keskendusin sellele tundele, mis mu sees oli. Seejärel hakkasid pisarad jälle voolama. Ma ei tea, millest see tuli, kuid pärast oli taas hea olla.
4. Muutus hingamistöö dünaamika (4-6 sessioon)
Kuskil pärast viite või kuut sessiooni hakkasin tundma hoopis teisi tundeid.
Kuskil neljanda-viienda hingamistöö sessiooni ajal olid suured emotsioonid välja lastud ja siis käis paar sellist tavalist sõitu. Peale seda ma hakkasin tundma nagu aju muutuks. Hakkasin teisi asju märkama enda ja ka välise suhtes. Minu jaoks oli see korraga hoopis teine olemine ja kuidas ma saan seda siis ära lõpetada?
5. Eraseanssi kogemus
Privaatsessiooni juures oli minu jaoks kõige ägedam see, et oli personaalsem lähenemine. Me alguses vestlesime, mis me täna tahame teha ja ma sain rääkida oma mõtetest, mida grupisessioonil niipalju ei toimu. Raimond oskab luua selle õhkkonna, kus ma tundsin ennast vabalt. Ma alguses mõtlesin, et tunnen ennast kinnisemalt, kui ma olen täiesti üksi, Raimond jälgimas minu hingamist. Aga tegelikult oli vastupidi – ma tundsin end hoopis vabamalt.
Rääkimine enne sessiooni aitas samuti mingites asjades rohkem selgust saada. Ma mäletan, et me kõnelesime tunnetest ja ma ütlesin, et olen koguaeg üksi.
Läbi rääkimise ja arutamise sain ma üha rohkem aru, et üksindus ongi olnud tunne, mis on mind kõige rohkem häirinud. Ma alguses ei teadnud, millega ma sessiooni sisenen, kuid vestlemine aitas seda avada.
Privaatsessioonil läbielatavad emotsioonid olid minu jaoks samuti tunduvalt tugevamad, kui nad on olnud grupihingamisel.
Pärast erasessiooni olen isiklikus elus tundnud, et ma ei karda olla enam üksi. See on väga suur muutus. Kui sa oled elus palju kaotanud, siis sa kardad üksindust. Ma tulen nüüd selle tundega paremini toime.
Üksinduse tunne ja võit selle üle on küll üks suurimaid võite minu jaoks. See muutis mind enesekindlamaks.
6. Rahulikum, enesekindlam + esinemisjulgus pealekauba
Vabastava hingamise tagajärjel on tekkinud suuri muutusi veel kahes kohas: eraelus ja tööl.
Isiklikul tasemel olen muutunud hästi rahulikuks. Mind ei ärrita enam inimesed. Näiteks tööl, kus varem on olnud mitmeid olukordi, kus keegi oma sõnavõttudega on häirinud, siis nüüd enam ei häiri. Ma suhtlen inimesega vabalt ja rahulikult. Olen koguaeg neutraalsel pinnal.
Viimase kolme kuu jooksul on töö juures palju positiivseid asju juhtunud puhtalt selle pealt, et ma olen enesekindlamaks muutunud. Läbi hingamise olen enda suhtes mingeid asju lahti lasknud ja see on võimaldanud sel juhtuda.
Enesekindluse kasv peegeldub selles, et olen koosolekutel muutunud aktiivseks osavõtjaks. Ma varasemalt seda ei olnud, sest kartsin, et äkki mul pole piisavalt teadmisi, äkki mu inglise keel lonkab, jne. Varem suunasin inimesi chati teel endaga edasi suhtlema pärast koosolekut. Räägin nüüd reaalselt koosolekutel kaasa, teen nalja ja suhtlen julgemalt ka inimestega, kes organisatsiooni siseselt asuvad minust üleval pool. Kui mul on ideid või mõtteid, siis ma küsin ja avaldan ka oma arvamust – ma varem ei teinud seda.
Minu jaoks on ka avalik esinemine kindlasti kergemaks muutunud. Enesekindlus on tekkinud suhtlemisel kui ka koosolekutel viibides, kuid ka esinemisjulgus on tekkinud. Tänu sellele, et ma olen enesekindlamaks muutunud ja võtan sõna, märgatakse ka tööl mind rohkem. Ma tunnen, et heas mõttes on mul tänu sellele rohkem tööd juurde tulnud. Viimaste kuude jooksul on tööl tõesti väga hästi hakanud minema.
7. Olles pikemalt hingamas käinud
Nüüd, olles pikemalt hingamas käinud, ma ei tee seda enam selleks, et endas kaevata. Ma tulin eesmärgiga, et endas avada asju – ma käisin ja avasin. Nüüd võtan seda kui miskit, mida ma olen endale lubanud paar korda kuus teha ja ma täidan seda lubadust.
Kui sa käid pidevalt vabastavat hingamist tegemas, siis sa õpid ennast rohkem tundma. Sa muutud rahulikumaks, vaoshoitumaks, õnnelikumaks. Kui käid kaks korda ära ja saad sellest hea emotsiooni vastu, et “oh äge, see oli nii lahe kogemus”, kuid siis lähed tagasi oma tavapärasesse rütmi ning olemisse, siis sa ei muutu õnnelikumaks. See on hetke emotsioon, korraks lased millestki lahti. Olen täheldanud seda, et kui ma hingamas käin edasi ja praktiseerin seda stabiilselt kord nädalas või üle nädala, siis ma iga korraga muutun õnnelikumaks.
Minu jaoks on väga selge pilt, kuidas pikema aja jooksul vabastav hingamine on mind mõjutanud – see on areng, mis on toimunud. Ma kirjutan päevikut iga kord, kui ma tulen sessioonilt. Ma kirjutan oma mõtted üles seoses sellega, mida ma tundsin. Ilmselge muster on näha. Alguses oli mul raske emotsionaalselt, sest kaasnesid nutmised ja kurbus, kuid hiljem hakkasin pigem nautima protsessi, lihtsalt hingama ja olema. Esile hakkasid tulema muud emotsioonid. Mingid mälestused meenusid ja olen ka naerma hakanud hingamissessioonil. Kurbust ja pisaraid ei ole viimastel hingamissessioonidel üldse tulnud. Ükskord tundsin küll vihahoogu aga see möödus. Ma ei tea, miks või kuskohast see tuli.
8. Hingamistöö on parim investeering üldse!
Ajapikku olengi üha rohkem teadlikumaks muutunud. Vanasti olin oma emotsioonide suhtes kinnine ja pigem surusin positiivset mõtlemist peale kui tunnetasin, et midagi ärritas või kui mingid küsimused minevikust tulid pinnale. Neid alla surudes veensin end, kuidas kõik on hästi ja see on minevik, kuid see oli ka kõik – ma ei tegelenud nendega. Nüüd olen ma oma emotsioonidest rohkem teadlikum, ma märkan neid. Teadvustan endale nende olemasolu, kui nad pinnale tulevad.
Empaatiavõime on ka minus väga palju kasvanud. Tunnetan inimesi.
Hingamine ja oma sisemise südame häälega tegelemine, ei tähenda ainult seda, et laseme paar probleemi lahti ja see on kõik. Pigem, kui oled mingist punktist üle saanud, siis mine edasi. Ma ise naudin seda teekonda.
Mu elus on inimesi, kes on nüüd hakanud mulle ütlema, et ‘alati, kui ma sinuga kokku saan, annad sa mulle positiivset energiat.’ Ma ei ole seda kunagi varem kuulnud, sest keegi pole mulle nii öelnud. Paistab, et ma annan head energiat, kuigi ma justkui ei tee mitte midagi selle jaoks. Olen lihtsalt mina ise.
Ka tööalaselt on mulle öeldud, et ma suudan paremini suhelda.
Kõik muutused tulenevad sellest, et tuleb olla järjepidev oma tegemistes. Mina soovitan vabastavat hingamist kõigile inimestele, kes minu käest on küsinud, kuidas ma muutunud olen. Olen inimestele soovitanud ka privaatsessiooni. Sa ei pea kogu aeg käima, aga mine proovi see ära, või tee seda kuus korra, sest privaatsessioonil võib esile tulla midagi hoopis teistsugust.
Hingamistöö on parim investeering üldse!
