Menu
Vabastav Hingamine, mis see on, kuidas see toimib ja mis kasu sellest on?
Teksti pikkus: 8-9 min.
Võib olla on vabastav hingamine sinu jaoks täiesti uus termin, mida oled siin seal kuulnud ja oled mõelnud, mis see veel on. Kuidas saab hingamine midagi vabastada, ja kui isegi vabastab siis millest?
Võib olla oled selle terminiga juba tuttav. Oled kuulnud sõpradelt ja tuttavatelt nende kogemuste kohta ja vaikselt võtad hoogu, et ka ise oma esimesele hingamisele minna. Aga võib olla oled selle praktikaga sinapeal, oled mitmeid kui mitte kümneid kordi käinud vabastava hingamise seanssidel ja sul on suhteliselt hea ettekujutus, millest siin juttu võib tulla.
Siin artiklis räägingi lahti, mis see vabastav hingamine on, kuidas see toimib, mida see teeb, mis kasu sellest saada võib ja miks see üldse endale praktikaks võtta väärib.
Sissejuhatuseks: milliste nimede all vabastavat hingamist tuntakse.
Vabastav hingamine ehk täpsemalt, teadlikult ühendatud hingamine. Vahest nimetatakse seda hingamistööks või ka hingamisrännakuks, eriti kui tegu on grupis hingamisega. Teine kord valitakse seda nimetada hoopiski hingamisteraapiaks. Lõppkokkuvõttes on need olemuselt kõik üks ja sama.
Originaalis nimetatakse vabastavat hingamist (just seda hingamise tehnikat) teadlikult ühendatud hingamiseks (ing: conscious connected breathing) või ka lihtsalt ühendatud hingamiseks. Samuti kasutatakse, eriti just inglise keeles tähistamaks vabastavat hingamist sõna breathwork – ehk hingamistöö – sest olemuselt see suht töö ju on. Tõsi, viimasel ajal on sõna breathwork’i hakatud kasutama igasuguse hingamise praktika suhtes. Seega, vahest sõna breathwork kasutades on vaja täpsustada, et mis hingamisega tegu on. Eestis, millegi pärast otsustati populariseerida nimetus vabastav hingamine – mis iseenesest kirjeldab väga täpselt millega tegu on – mingi hingamise praktika, mis vabastab. Ja ma eeldan, et kuna seda hingamise praktikat kasutatakse peamiselt just teraapia (emotsionaalse tervenemise) eesmärgil siis mõni valib kasutada sõna hingamisteraapia (teraapia läbi hingamise).
Lähme asja juurde: mis on vabastav hingamine?
Vabastav hingamine on hingamise praktika. See on üks paljudest hingamise mustritest kuidas saame hingata. Kuna me juba teame, et hingamine on otseselt ühendatud närvisüsteemiga siis juhtumisi on vabastav hingamine selline hingamise muster, mis, kui püsime selles piisavalt kaua viib see meid muudetud teadvuse seisundisse – transsi.
Olemuselt on see hingamise muster väga lihtne. Nagu eelnevalt võib olla märkasid siis nimi ühendatud hingamine kirjeldab seda päris täpselt. Tavaliselt kui hingame siis on meil sisse hingamine, väljahingamine ja pausid nende vahel. Võta lihtsalt pausid ära ja alles jääb vaid sisse ja välja hingamine ilma pausideta. Nii lihtne see ongi. Lihtsalt hingad sisse ja välja ilma pausideta.
Eelnevalt mainitud muudetud teadvuse seisund võimaldab kehas ja närvisüsteemis hakata erinevatel protsessidel toimuma. Nendele protsessidele on aga tavateadvuse seisundis keeruline ligi pääseda. Nendeks protsessideks on: ühendus alateadvusega, tekib neuroplatsilisuse seisund ja tavateadvuse kaitsemehhanismide osaline või täielik välja lülitamine.
Kuidas vabastav hingamine toimib?
(Mis hakkab vabastava hingamise ajal muudetud teadvuse seisundis toimuma?)
Vaatame siin lähemalt, mis need kolm protsessi endast kujutavad, mis hakkavad vabastava hingamise ajal muudetud teadvuse seisundis toimuma:
Esiteks – muudetud teadvuse seisund võimaldab meie teadvusel saada ühendus alateadvusega. Kui see ühendus tekib siis see võimaldab alateadvusest hakata asjadel pinnale teadvusesse tulema. Kui need asjad tulevad pinnale siis saame nendega ühendust. Ja kui me saame nendega ühendust siis tekib meil võimalus neid tunda ja kogeda. Kui me laseme endal seda miskit tunda ja kogeda terviklikult ja täielikult siis tekib närvisüsteemil võimalus see miski ära metaboliseerida (seedida ja integreerida). Seda integreerumist kogeme kehaliselt kui millestki vabanemist – miski lasi lahti, miski vabanes.
Need “asjad” millest ma räägin on kehasse, närvisüsteemi ja alateadvusesse kinni jäänud laengud. Mõned nimetavad neid energiaks. Mina nimetan neid pooleli jäänud emotsiooni laenguteks. Ja need laengud võivad väljenduda kahel viisil – füüsilised kehalised tundmused ja emotsioonid.
Teiseks – meie aju muutub neuroplastiliseks. Vabastava hingamise ajal aktiveeritakse suur osa, kui mitte kogu meie aju. Mis aga juhtub selles käigus on see, et aju hakkab liikuma rohkem erinevatesse ajulainetesse, kaasa arvatud Teeta ajulainetesse.
Teeta ajulained tekivad kui oleme sügavas meditatiivses seisundis. See on sügav rahu seisund. Jah, mõtted võivad liikuda, kuid me kogeme neid kui mööduvaid pilvi, mis tulevad ja lähevad ning me tavaliselt neile mõtetele mingit suurt tähendust külge ei pane. Igapäeva elus oleme seda seisundit kindlasti kogenud. Tihti meie aju liigub läbi teeta seisundi õhtul magama minnes ja hommikul ärgates. Ehk oled vahest ennast leidnud une ja ärkveloleku vahepeal, kohast kus sa päriselt ei maga aga ole veel ärkvel. See ongi see Teeta seisund. Miks ma seda välja toon ei ole sellepärast, et see on äge koht kus olla, vaid selle pärast, et see on neuroplastilisuse seisund.
Neuroplastilisus on: kõik mis meie kehas on neuroloogiline – toimib elektri impulsside kaudu – ehk aju ja närvisüsteem, see kõik muutub plastiliseks ehk muudetavaks.
Ehk, muutused neuronite vahelistes ühendustes, mis toimuvad Teeta ajulainete seisundis toimuvad kergemini ning salvestatakse närvisüsteemi hõlpsamini ära. Muutus tuleb seega meiega igapäeva ellu kindlamini kaasa. Mis tähendab seda, et see kuidas ma olen kunagi kodeeritud toimima, seda saab muuta.
Kolmandaks – meie ajus lülitatakse kas osaliselt või täielikult välja selline mehhanism nagu “vaikerežiimi võrk”. Inglise keeles on see default mode network (DMN). Põhimõtteliselt on see mehhanism, mis määrab ära kuidas me igapäeva elus (nn. tavateadvuses) teeme otsuseid, valikuid, tõlgendame olukordi, anname tähendusi ja reageerime olukordadele automaatselt.
Samuti lülitakse kas osaliselt või täielikult välja erinevad alateadlikud kaitsemehhanismid.
Kui ma olen muudetud teadvuse seisundis ja alateadvusest tulevad emotsiooni laengud pinnale teadvusesse ning mu aju muutub plastiliseks siis DMN süsteemi väljalülitamine võimaldab mul kogeda kogetavat puhtalt sellisena nagu see on ilma sellele alateadlikke ja automaatselt tähendusi andmata. Seega luban endal kogeda kogetavat kergemini ja vabamalt. See seisund võimaldab meil lubada rohkem sellel toimuda, mis iganes meis parajasti toimub. Oleme rohkem lubamises, vastuvõtmises ja laskmises.
Mida vabastav hingamine teeb?
Nüüd kus meil on arusaamine, mis vabastava hingamise ajal toimuma hakkab, vaatame mida see protsess kõike teeb.
Esiteks, nagu juba teame, võimaldab vabastav hingamine pääseda ligi alateadvusesse ärapakitud ja peidetud emotsioonidele, uskumustele, refleksidele, jne. Kui pääseme kõigele sellele ligi siis tekib võimalus need närvisüsteemist vabaks lasta. See aga hakkab toimuma automaatselt närvisüsteemi enesereguleerimise protsesside kaudu.
Muidugi, oskuslik juhendamine ja toetamine aitab vabastamise protsessil muutuda palju effektiivsemaks kuna juhendaja kohalolu käivitab koosreguleerimise protsessid. Koosregulatsioon on eneseregulatsioonist aga tõhusam – eriti, kui silmas pidada, et pinnale tulev võib pärineda ajast kui olime väikesed ja ainus regulatsioonisüsteem mis meile kättesaadav oli oli koosregulatsioon.
Teiseks, vabastav hingamine hakkab taastama meie ühendust oma kehaga. Oluline on ühendus oma kehaga aga selle pärast, et me kogeme ise ennast, sündmuseid, olukordi, ühendust teiste inimestega ja kogu maailma läbi oma keha. Kui ma pole ühenduses oma kehaga siis ma pole ka maailmaga päriselt lõpuni ühenduses – võin kogeda seda läbi oma seesmise kõverpeegli, mitte aga sellisena nagu see tegelikult on.
Ehk, ühendus oma kehaga tähendab, et hakkame rohkem tundma. Ma pean oma kehaga ühenduses olema selleks, et olla täielikult teadlik ja ühenduses oma sisetunde ja intuitsiooniga; et tunnetada täpselt kus jooksevad minu piirid (kus lõppen mina ja kus algab keegi teine – see on oluline, et suudaksin Ei öelda kui on vaja); millised on minu vajadused igal hetkel; mis minu sees emotsionaalselt toimub, kuidas ma reageerin olukordadele ja kuidas ma tegelikult kogen minus endas toimuvat ja minu ümber toimuvat igal hetkel.
Rohkem tundmisel on aga kaks külge. Kui ma tunnen rohkem siis ma olen ise endaga ja maailmaga rohkem ühenduses. Tunnen end rohkem elus olevat jne. Teine külg on aga see, et ma hakkan ka seda tundma mida olen enda eest pikalt peitnud. Ehk pean hakkama olema sellega silmitsi.
Kuidas ma tean, et ma pole oma kehaga lõpuni ühenduses? Tavaliselt väljendub see domineeriva mentaalsusena, lõputult mõtteid ja lugusid peas. Kui keegi küsib, kuidas ma ennast tunnen siis ma kas ei oska sellele midagi vastata või hakkan vastust otsima mõtete seest, sealt kus lood asuvad, mitte oma kehast kus tegelikult tunded asuvad. Samuti võib kehast lahtiühendatus väljenduda tuimusena kehas. Justkui ei tunne midagi, või ma ei tea mida ma tunnen, kehitan õlgu? Või on keha nii täis tundmuseid, et nendega ühenduse loomine on liiga palju minu jaoks – seega lihtsam on neid eirata, neist lahti ühenduda.
Kolmandaks, vabastav hingamine loob rohkem teadlikkust. Ma hakkan rohkem märkama, mis minus toimub, nii emotsionaalselt, kehareaktsioonidena kui ka mõtte tasandil. Kui ma märkan reaktsioone ise endas siis ma paratamatult hakkan märkama reaktsioone ka teistes inimestes. Selline märkamine aga võimaldab ka kaastundel ja empaatial tekkida, kasvada. See aga võimaldab mul looma hakata sügavamat ühendust teistega ja looma sügavamaid suhteid. Teadlikkuse suurendamine endas võimaldabki olla rohkem ühenduses ise endaga ja maailmaga meie ümber.
Selline märkamine ja teadlikkus on oluline, et saaksin elada teadlikumat elu. Teadlikult elatud elu on aga vastand alateadlikult elatud elule – loogiline eks. Kui ma elan alateadlikult siis see tähendab, et ma lasen oma alateadlikel uskumustel, automaatreaktsioonidel ja emotsioonidel määrata milliseks kujuneb minu elu. Teadlikult elades kujundan aga mina ise oma elu.
Neljandaks, vabastav hingamine rahustab närvisüsteemi ja toob meid rohkem rahu seisundisse (parasümpaatilisse seisundisse).
See on seisund kus toimuvad kõik need asjad, mille järgi kõik inimesed pidevalt janunevad ja taga otsivad. See on seisund kus asub: rahu, kergus, tunne et elad, tänulikkus, avatud, soov teiste inimestega ühendust luua, mängulisus, rõõm, sügav ühendus endaga, teistega ja maailmaga, jne. Närvisüsteemi rahu seisundis toimib ka meie keha optimaalseimal viisil. Ainevahetus, immuunsussüsteem, unetsüklid, energiatase, kõik need on sujuvas toimimises täpselt nii nagu need on loodud toimima.
Miks kasu on vabastavast hingamisest? Mis need vabastava hingamise kasutegurid siis on?
Nagu ma eelnevalt juba käsitlesin siis oled ilmselt saanud suht selge pildi, mis need vabastava hingamise kasutegurid võiks olla. Aga lühidalt kokkuvõttes võib vabastav hingamine lahendada kõike, mis on seotud emotsioonidega – emotsionaalse süsteemiga meie kehas: ärevus, stress, depressioon, hirmud, lein, kurbus, äkk-vihahood, mittevajalikud refleksid, jne. Samuti on võimalik vabastava hingamisega lahendada emotsionaalsetest pingetest tingitud füüsilistest aistingutest kehas.
Vabastav hingamine on mõnel mu kliendil muutnud ka keha füsioloogiat ja selle toimimist: vabastanud lihaspingeid kehas, tean juhust kus see kahandas astmat 80% võrra, parandanud seedimist, taastanud ja tõstnud libiidot, avanud häält (selgem ja valjem hääl), puusakondi asendit muutnud otseks, pikale veninud vigastuste valud lahustanud, jne.
Ma kõiki kasutegureid siia kirja ei pane, sest see nimekiri on üsna pikk. Küll aga siit leiad lingi lehele kus on vabastava hingamise kasutegureid juba loetletud.
Miks teha vabastavast hingamisest oma elu osa ja teha seda regulaarselt?
Kui sa oled siia maani lugemisega jõudnud – siis ma ise mõtlen, et kes ei tahaks sellist praktikat endale igapäevaelu osaks teha. Mina olengi seda teinud.
Vabastava hingamisega saame kõigepealt närvisüsteemi puhastada pooleli ja lahendamata jäänud sündmustest (nende sündmuste käigus tekkinud emotsionaalsest “prahist”). Kui selle saame kriitilise piirini puhastatud siis saame hakata looma ja valima sellist elu, mida päriselt meie tahame ja mitte, mida meie vanemad ja eestkostjad on meisse sisse kodeerinud minevikus.
Vabastava hingamisega saame pidevalt reguleerida oma närvisüsteemi. Tuua seda tagasi rahuseisundisse.
Vabastava hingamisega saan protsessida ja ära integreerida emotsioone, mis tulevad igapäeva elus pinnale kuid mida on raske niisama läbi kogeda.
Vabasta hingamine loob suuremt ühendust oma kehaga ja seeläbi hakkame rohkem tundma: ennast, elu, kõike. Oleme rohkem ühenduses selle füüsilise maailmaga.
Vabastav hingamine kasvatab teadlikkust ja märkamist. Mida rohkem olen teadlik ja mida rohkem ma märkan seda rohkem olen ühenduses reaalsusega nüüd, hetkel ja praegu. See aga võimaldab mul paremini vastata olukordadele minus endas ja väljaspool mind.
Kokkuvõtteks.
Me kõik teame väga hästi, et saame tuua muutust oma ellu ja sellesse kuidas toimime ka igapäevaelus. Kuid selleks, et tava teadvuse seisundis muutust luua peame jõuga suruma ennast toimima uuel viisil. See aga võtab väga palju aega, palju kordamisi, energiat ja pidevat enesekontrolli, mis tihti ei loo tunnet nagu elaks kerguses. Pole siis ime, et me võime ennast leida tegemas asju nagu näiteks pidev edasilükkamine või hetke ootamine mil tunneme end rohkem valmis olevat.
Niisiis, vabastav hingamine on praktika mis viib meid muutunud teadvuse seisundisse, teeb meie närvisüsteemi plastiliseks ehk muudetavaks ning võimaldab meil pääseda ligi alateadvusesse ära peidetuga, see pinnale tuua ja see ära lahendada. Tänu neuroplastilisuse seisundile on muutus meie elus palju kiiremini tekkima kui püüame seda muutust luua tavateadvuse seisundi kohast.
Vabastav hingamine on kui kiirtee. Muidugi – kiirtee ei tähenda siin üle öö või kahe kolme seansi pärast. Tööd tuleb endiselt teha. Kuid siiski saab vabastava hingamisega tulemusteni jõuda palju kiiremini kui igapäeva elus end püüda jõuga läbi suruda.
Vabastav hingamine reguleerib närvisüsteemi, maandab stressi ning vabastab allasurutud emotsioone. Vabastava hingamisega saame kasvatada ühendust oma kehaga ja ise endaga ning suurendada teadlikkust endast. Vabastava hingamisega saame kiiremini nii öelda zen-meelt oma igapäeva ellu tuua. Vabastava hingamisega saame päriselt muuta oma elu, kui anname selleks võimaluse.
