Mis kasu on vabastavast hingamisest? Vabastava hingamise kasutegurid.

Teksti pikkus: 9-10 min.

Vabastava hingamisega saab lahendada psühholoogilisi, emotsionaalseid ja kehalisi blokke ning sümptomeid, mis on tekkinud stressist, traumadest ning lahendamata olukordadest. Hingamistööga saab kiirendada emotsionaalset taastumist ning tõsta elu- ja elamise kvaliteeti.

Siin artiklis seletan lühidalt lahti kuidas emotsionaalne pinge kehasse kinni jääb ja mida see kehas looma hakkab, eriti kui see on üle pika aja kogunenud.

Vaatleme, millist kasu sportlane võib vabastavast hingamisest saada.

Samuti vaatleme, millist kasu võib vabastav hingamine tuua tipp-professionaalidele, äriinimestele, juhtidele ja ettevõtjatele.

Seejärel loetlen aga vabastava hingamise kasutegureid kahel viisil: mida vabastav hingamine loob ja milliste seisundite puhul võib vabastavast hingamisest abi saada.

Kuidas emotsionaalne pinge kehasse kinni jääb ning kuidas see mõjutab meie keha, enesetunnet ja mõtteid.

Oled ehk kogenud mingit emotsionaalselt laetud olukorda, pärast mida märkad, et mõtted selle olukorra ümber jätkavad ketramist, kuigi oled sellest olukorrast ammu väljas. Või oled läbinud mingi kogemuse (õnnetuse, rünnaku, konflikti, jne) pärast mida tunned, et alati kui sinu ümber toimub miskit või oled sarnases keskkonnas, mis mingil määral meenutab seda olukorda paneb sind automaatselt pingesse tõmbuma, nn jäätuma või hinge kinni tõmbama. Võib olla oled sellises kaitseseisundis pidevalt.

Iga sündmus, inimene või olukord millega kokku puutume loob meis mingisuguse emotsionaalse reaktsiooni. Mõnikord tugevama, teine kord nõrgema. Mingitel juhtudel on need emotsionaalsed kogemised olnud aga väga võimsad ja vahest isegi liiga intensiivsed, et üksi nendega toime tulla.

Mingid olukorrad on aga sellised kus teatud emotsioonide väljendamine pole turvaline. Meid kas naeruvääristatakse või karistatakse. Aja möödudes koguneb mõnel meist selliseid olukordi ja kogemusi palju. Teatud juhtudel loome endas kaitsemehhanismid, mis toimivad kui emotsiooni allasurujad. Aja jooksul võime muutuda emotsioonide allasurumises väga osavaks ja see automatiseeritakse ära ja viiakse alateadlikule tasandile – sest nii on lihtsam, kiirem ning efektiivsem – muutume emotsioonide allasurumise proffideks. Pideva emotsioonide allasurumise tagajärjel toimub emotsioonide ladestumine närvisüsteemi – alateadvusesse.

Nüüd, mida rohkem on neid emotsiooni laenguid kehas kinni seda mürarikkam on endas olla. See võib väljenduda kolmel viisil: keha on pidevalt pinges (häires); kehas on pidev jõuetus – ei jaksa enam; ja/või peas pidevalt ketravad korduvad mõtted: muretsemised, võitlused, uskumused endast või teistest, ehk hinnangud ja sildid, jne. See aga võtab ära palju energiat, tähelepanu, fookust ja kergust.

Keha on pidevalt pinges (häires)

Kui närvisüsteem tuvastab ohu siis see viib meid automaatselt (mõtlemata) ja kohe tegutsemise valmidusse. Lihased tõmbuvad pingesse, et need oleks murdosa sekundiga valmis meie organismi kaitsma kas võitlemise või põgenemise kaudu. Meie närvisüsteem liigub sümpaatilisse seisund – võitle või põgene seisund.

Kui minu kehas on kinni lademetes pooleli jäänud emotsiooni laenguid siis need kõik endiselt sunnivad keha olema valvel ja kaitses, oleme endiselt valmiduses tegutsema – pinges. Seda võime ka nimetada alateadlikuks stressi seisundiks, sest stress olemuselt on närvisüsteemis ellujäämise seisund.

Pingetega kehas võivad kaasneda ka erinevad tundmused, nagu seda on ärevushäirete, hirmude, paanika, viha, jne. korral. Tundmused kehas on osa sellest mehhanismist kuidas närvisüsteem kommunikeerib infot meie kehas, paneb meid liikuma (tegutsema) ja ennast väljendama.

Meie keha ja närvisüsteem on kohanev. Meie organism kohandab ennast päris hästi igasugustele närvisüsteemi seisunditele, kuid seda vaid teatud piirini. Seda piiri ületades hakkab närvisüsteem nii nimetatud auru katlast välja laskma. Kateldel on tavaliselt mingid ventiilid, mis katlas olevat rõhku kontrolli all hoiavad, et see ei plahvataks. Meil inimestel aga need ventiilid tekitatakse, ehk tekivad kas mentaalsed probleemid, valud või tervisehädad, mille peale arstid kehitavad õlgu sest kõik näitajad on korras.

Kehas on pidev jõuetus – ei jaksa enam

Teame kõik, et tunneme väsimust kui energia varud on otsas. Milline osa meie kehast vajab aga taastamist on närvisüsteem. Magamine, täpsemalt, just piisavalt sügavat delta seisundit ongi üks efektiivsemaid viise kuidas taastada närvisüsteem ja seeläbi oma enesetunnet.

Mis siis kui magamine ei toimi? Mis siis kui isegi magada ei saa ning väsimus ja madal energiatase on endiselt kehas pärast ärkamist.

Iga emotsioon kannab endas mingit energia hulka. Kui ma surun seda emotsiooni alla siis pean allasurumiseks kulutama rohkem energiat kui allasurutav emotsioon kannab, et allasurumine oleks tõhus. Ehk, ühe emotsiooni allasurumisel kaotan rohkem kui kaks korda energiast, mida üks emotsioon mulla annab. Ja kui minus on neid emotsiooni laenguid, sadu? See on väga palju energiat mida ma kasutada ei saa elamiseks. Pole siis ime, et võime end tunda pidevalt kurnatuna või oleme pidevalt madala energia tasemega.

Iga emotsioon tekitab kehas ka mingi tunde. Või õigem oleks öelda, et ennem tekib tunne ja sellele järgneb emotsioon. Nüüd, kui neid emotsioonilaenguid on närvisüsteemis liiga palju siis need hakkavad liigselt sisse sõitma meie igapäeva elu elamisse (ärevushäired jne.). Tekib pidev füüsiline laeng ja tundmused kehas. Kui seda kõike hakkab üle serva voolama siis järgmine viis kuidas seda kontrollida on seda mitte tunda – tuimestada keha. Niimoodi lülitame endas välja (alateadlik kaitse mehhanism) ühenduse oma kehaga ja emotsioonidega. See aga tekitab olukorra kus ma ei saa aru mida ma tunnen või ei tunne. Tekib iseendast ja maailmast lahtiühendatuse tunne – dissotsiatsioon. Nii me jõuamegi ühel hetkel depressioonini

Peas pidevalt ketravad korduvad mõtted: muretsemised, võitlused, uskumused endast või teistest, ehk hinnangud ja sildid

Enne kui kogeme emotsiooni toimub kehas eelnevalt päris mitu asja. Lühidalt öeldes tekib meil kehasse kõigepealt mingi füüsiline tunne. See füüsiline tunne paneb meid mingil viisil liikuma, tegutsema ja väljenduma. Kui ma olen nüüd selles väljendumises siis kõrvaltvaataja saab näha ja nimetada  emotsiooni milles ma olen. Kui emotsioon läbi saab – vabaneb kehast, siis läheb elu lihtsuses edasi. Kui aga emotsioon jääb närvisüsteemi kinni siis närvisüsteem arvab, et ma olen endiselt selles olukorras, mis sest et tegelikkuses olen sellest olukorrast väljas.

Kuna emotsionaalselt laetud olukord ei leidnud lahendust siis meel tuleb mängu, et aidata mul mõista miks ma tunnen seda mida ma tunnen ja mis minuga hetkel toimub. Meel püüab aidata lahendada seda mis jäi lahenduseta. Samas lahendust läbi meele peaaegu kunagi ei tule – sest juurpõhjus asub emotsionaalsetes aju struktuurides ja mitte analüütilises meeles.

Ehk, meel loob lugusid, et seletada ära seda mida me kogeme. Lugudest tekivad uskumused. Ja mida rohkem on minus neid lahendamata emotsiooni laenguid, lahendamata olukordi, seda valjemaks ja mürarikkamaks kipub meel muutuma.

Vahest kujuneb liigselt allasurutud emotsioonide puhul välja ka analüütilisusele orienteeritud kaitsemehhanism – põgenemine pähe – liigne ratsionaalsus, üle ratsionaliseerimine ja ülemõtlemine. Kõike peab mõistma. Ja kui ei saa mõista siis järelikult pole reaalne. Kui keegi räägib tunnetamisest või tunnetest siis see kõlab kui mingi uhuu teema neile. Samas, kui ma olen peas, mõtetes siis ma ei pea tundma seda mis minu kehas on – põgenemine tunnete ja emotsioonide eest. 

Ega need pooleli jäänud emotsiooni laengud alateadvuses niisama ei istu. Nimelt, mõjutavad need laengud meie enesetunnet, mõtteid, uskumusi, valikuid, otsuseid ja kuidas me näeme ja kogeme ise ennast ja maailma meie ümber. Need alateadlikud uskumussüsteemid määravadki: millist elu me endale loome ja kuidas me seda elame, seni kuni need uskumused saavad muudetud – siis me lakkame valimast neid samu asju oma ellu ja meie elu muutub.

Niisiis, vabastav hingamisega pääseme emotsiooni alglaengutele juure tasandil ligi. See annab meil võimaluse neid turvalisel viisil läbi kogeda. Selline kogemine võimaldab need närvisüsteemi poolt ära metaboliseerida ja integreerida – vabastada. Seejärel rahuneb keha – lõdvestus; tekib rohkem vaba energiat; ja meel muutub vaiksemaks – hakkavad kaduma uskumused ja lood.

Kõige selle asemele aga hakkab tekkima ruum ja kergus. Taastub ühendus oma kehaga ja hakkan rohkem tundma tundeid ja emotsioone – tunnen, et olen endaga rohkem ühenduses, olen eluga rohkem ühenduses.

Selle tulemusel tunnen rohkem energiat kehas ja et jaksan rohkem; muutun rahulikumaks, olen rohkem kohalolus ja hakkan rohkem märkama; mul tekib suurem ja sügavam huvi elu ja elamise vastu. Tekib avatus, mängulisus, ja rohkem ruumi loomingulisuseks ja rõõmuks.

Mis kasu on vabastavast hingamisest sportlastele:

Nagu me eelnevalt lugesime siis meie emotsionaalne seisund mõjutab meie närvisüsteemi seisundit ja enesetunnet. Kui ma olen pidevalt alateadlikus stressi seisundis siis see aeglustab minu taastumist. Minu taastumise kiirus on aga võtmetegur heade tulemuste saavutamiseks, seda teab iga sportlane.

Teiselt poolt mõjutab närvisüsteemi seisund meie hingamist. Me teame, et inimestena hingame me erinevalt, kes hingab rohkem rinnakusse, kes rohkem kõhtu, kes pinnapealsemalt, kes suudab sügavalt hingata. Me ei sünni selliste hingamise mustritega vaid need tekivad elamise käigus.

Iga olukord, sündmus või kokkupuude mingi inimesega tekitab meis mingisuguse emotsionaalse reaktsiooni (ka hingamise tasandil). Elu jooksul aga satume erinevatesse sündmustesse ja olukordadesse. Me kasvame ülesse mingit viisi toimivas keskkonnas. Selles keskkonnas oleme pidevalt silmitsi mingite olukordadega, mõtteviisidega, uskumustega, kogemustega. Selles keskkonnas võib olla olid mingisugused emotsioonid lubatud ja mingisugused emotsioonid keelatud. Meie individuaalsed elu kogemused on aga kujundanud seda kuidas mina ja sina täna hingame. Miks? Sest hingamine on seotud otseselt ka emotsioonidega. Seega, kuidas ma olen kogenud oma elu emotsionaalselt kujundab seda kuidas minu hingamine toimib.

Tulles tagasi hingamise mustrite juurde, siis miks ma neid siin välja toon? Kui ma hingan ainult rinnakusse või kõhtu siis ma tegelikult ei hinga ju 100% mahuga. Mu hingamine on seega piiratud. Kui ma olen aga võistlustel kus mul oleks vaja 100% oma kopsumahust kuid suudan anda endast vaid 70% või 80% siis minu konkurendil kes suudab hingata sügavamalt on eelis – ta suudab varustada lihaseid suurema hapniku hulgaga, et need töötaks tulemusrikkamalt ja ta suudab ka kiiremini taastuda.

Kuidas ma saan aga muuta oma hingamise mustrit nii, et suudaksin hingamisel kasutada lähemale 100%-le oma kopsumahust?

Kopsumahu “suurendamiseks” saab kasutada ehk erinevaid hingamise harjutusi. Kuid need ei ole nii efektiivsed, sest võtavad palju aega.

Kuna see kuidas ma hingan on otseselt seotud minu alateadliku emotsionaalse seisundiga – siis muutes emotsionaalset seisundit alateadlikul tasandil hakkab muutuma automaatselt ka see kuidas ma hingan. 

Millisel viisil vabastav hingamine võib aidata parandada sporditulemusi ja -saavutusi ning valmistuda võistlusteks?

– Hingamistöö aitab maandada stressi (nii ajutist kui üle pika aja kogunenud stressi).
– Vabastav hingamine aitab närvisüsteemil hõlpsamini minna parasümpaatilisse rahu seisundisse, mis on vajalik taastumiseks, lõdvestumiseks ja heaks uneks.
– Vabastav hingamine s
uurendab meele-keha ühendust.
– Prana Breathwork vabastav hingamine a
vab ja parandab hingamist ning selle mahtu – võhma.
– Vabastav hingamine t
õstab eneseusku, enesekindlust, energiataset ja tahtejõudu.
– Vabastav hingamine t
õstab stressi- ja pinge taluvust, ning suutlikkust end läbi suruda.
– Vabastav hingamine  t
eravdab meelt, suurendab kohalolu ja keskendumist.
– Vabastav hingamine  l
oob emotsionaalset tasakaalu.

“Mul on tihti ka treenitavad kes käivad, inimene justkui jälgib väga hästi trenni plaani, toitub justkui jumalasta okeilt. Varasema kogemuse põhjal peaks kõik toimima, aga ei toimi.
Kui inimesel on stress, siis ka tippvormi saavutamine on ausalt öeldes suhteliselt keeruline, kui mitte võimatu.”

– Ott Kiivikas

Mis kasu on vabastavast hingamisest ettevõtjatele, tipp-professionaalidele, äriinimestele ja juhtidele:

Kui oled oma ala professionaal, juht ja ettevõtja siis tead omast kogemusest, et su töö võib olla tihti pingeline. Suur vastutus ja palju asju vajab pidevalt tegemist. Tihti sõidab töö sisse ka oma isiklikku ellu, puhkusesse. Vahest venivad õhtud pikale tööst. Palju tuleb tegeleda ka “tulekahjudega” ja töödega mida tegelikult üldse teha ei taha aga siiski peab tegema. Tähtajad hingavad kuklasse. Omad isiklikud eesmärgid hingavad kuklasse. Pere tähelepanu hingab kuklasse. Pead tegelema teiste inimeste probleemidega, olema neile ema või isa eest. Pead lahendama töötajate vahelisi konflikt või oled ise konfliktis mõne alluvaga või lausa äripartneriga.

Teinekord tunned, et sul on rakse ära öelda töö otsadele ja projektidele. Vahest selle pärast, et see toob sind lähemale sinu unustustele ja teine kord selle pärast, et sul on lihtsalt raske öelda EI. Võib olla teed oma tööd tihti üksi sest kuidagi keeruline on abi paluda. Tunned, et pead üksi kõigega hakkama saama ja suutma end läbi suruda, sest kuklas kõlab uskumus (kellegi poolt pähe istutatud sõnad): abi palumine on nõrkadele.

Kõik see võtab aja ära, et teha neid asju mida tegelikult tahaks teha: võtta aega maha endale, kohtuda sõpradega ja veeta kvaliteetaega endale oluliste inimestega; minna spontaanselt kuskile reisile, lihtsalt metsa jalutama või mõnele enesearengu koolitusele/retriidile. Siia otsa võivad ladestuda suhetest tekkinud probleemid või eraelus toimuv, mis võiks pigem mitte toimuda.

Teinekord see kõik kulmineerub läbipõlemisega.

Sellel hetkel on sul päriselt vaja närvisüsteemi korralik restart teha. Ja mitte korraks vaid mingiks perioodiks, sest läbipõlemine ei saa tekkida kui keha ei ole umbes emotsioonidest ja stressist juba mõnda aega.

Läbipõlemine tekib otseselt liigsest ülepingest närvisüsteemis, mis olemuselt on emotsiooni laengute ülekoormus – kõike on liiga palju. On vaja hoog maha võtta, et see kõik ära integreerida, et närvisüsteem saaks taas tasakaaldu tulla. Sellist närvisüsteemi tekkinud stressi ja pinget saab vabastava hingamisega maandada. 

Vabastav hingamine loob üldist seesmist ning emotsionaalset tasakalu ja rahu.
– See on hea energia taseme tõstmiseks, stressi maandamiseks ja läbipõlemise ennetamiseks.
Hingamistöö loob selgust ning tõstab probleemi- ja konfliktilahenduse võimekust.
See avab loomingulisust, ehk uudsete lahenduste nägemist.
Tõstab stressitaluvust.
Parendab ühendust sisetundega, intuitsiooniga, ehk, mis on antud olukorras õige või vale ning, mis on parim valik.
Tõstab usaldust ning julgust riske võtta.
Kergendab mugavustsoonist välja astumist.
Tõstab enesekindlust ja enesekehtestamise võimet.
Parandab kontakti iseendaga ning teiste inimestega.
Parandab käsil olevate olukordade mõistmist ja adekvaatset hindamist.
Võimaldab selgemini näha nii suurt pilti kui detaile ja tajuda nende tähtsust tervikpildis.
– Suurendab võimet öelda EI seal kus on seda vaja öelda ja suutlikust ka abi paluda kui seda on vaja, ilma häbi tundmiseta.

Millisel juhul tulla vabastava hingamise (hingamitöö) seansile?

Mille puhul võib vabastav hingamine sulle abiks olla?

  • Trauma (nii vaimne kui füüsilise truma)
  • Traumajärgseid sümptomid (unetus, painajad, mälupildid, äkkreaktsioonid, jne.)
  • PTSD (ja sellega kaasnevad sümptomid)
  • Stress
  • ADHD
  • Häbi
  • Madal enesehinnang
  • Alaväärsus (väärtusetus)
  • Ärrituvus
  • Viha (vihkamine, vimm)
  • Ärevus, ärevushäire
  • Arglikkus
  • Hirmud
  • Paanikahood
  • Foobiaid
  • Sundmõtted
  • Negatiivsed mõttemustrid ja uskumused
  • Negatiivne maailma vaade (maailm on halb ja ohtlik koht)
  • Liigne muretsemine
  • Liigne kontrollivajadus
  • Mentaalne ja emotsionaalne kurnatus
  • Läbipõlemine
  • Allasurutud emotsioonid
  • Emotsioonitus
  • Depressioon (masendus, apaatsus)
  • Tuimus (emotsionaalne ja kehaline)
  • Elutüdimus (enesetapu mõtted)
  • Loidus
  • Jõuetus (raske end kokkuvõtta ja eesmärkide suunas teguteda)
  • Krooniline väsimus
  • Keerulised suhted
  • Unetus (insomnia)
  • Ülitundlikkus (ka üliempaatilisus)
  • Psühhosomaatilised häired
  • Vägivalla ohvriks sattumine
  • Õnnetuse läbielamine
  • Kaotus (lein, lahutus, hüljatuse tunne)
  • Pettumus
  • Andestamatus
  • Usaldamatus
  • Süütunne
  • Süüdistamine

 

Mis on vabastava hingamise kasutegurid?

  • Elurõõm
  • Elujõudu
  • Kergust
  • Avatust
  • Meelerahu
  • Julgust
  • Pealehakkamist
  • Kohalolu
  • Entusiasm
  • Energiat
  • Eneseusk
  • Enesekindlust
  • Eneseväärtust
  • Enesekehtestamist
  • Mõtteselgust
  • Loomingulisust
  • Tänulikkuse tunnet
  • Armastuse tunnet
  • Andestamist
  • Rahu
  • Sügavat mõistmist
  • Taipamisi
  • Maandatust
  • Usaldust
  • Tugevamat ühendust oma sisemaailmaga
  • Tugevamat ühendust oma kehaga ja tundmustega
  • Vabastab ja avab emotsioone
  • Taastab ühendust oma emotsioonidega
  • Suurendab emotsionaalset vastupidavust
  • Avardab teadlikkust
  • Loob ühendust intuitsiooniga
  • Tõstab une kvaliteeti ja taastumist
  • Parandab seedimist
  • Aitab väljastada toksiine
  • Avab hingamist
  • Avardab hingamist
  • Tugevdab psüühhikat
  • Aktiveerib parasümpaatilist (puhka ja seedi) seisundit
  • Loob uusi neuroloogilisi ühendusi
  • Võimaldab sügavaid taipamisi
  • Muudab avatumaks
  • Muudab positiivsemaks
  • Hakkame nägema maailmas rohkem ilu ja positiivsust
  • Ennetab läbipõlemist
  • Muudab maailma meie ümber (kuidas inimesed meid tajuvad)
  • Ellu võivad tulla uued tuttavad, sõbrad, ühendused, võimalused.

Mine sügavuti

HINGAMISTÖÖ ERASESSIOONID

tule võta osa

IGANÄDALASED GRUPIS HINGAMISED