Menu
Kuidas toimib
vabastav hingamine?
Miks vabastav hingamine (hingamistöö) toimib?
Hingamine on otseselt seotud närvisüsteemiga. Mida see aga tähendab on see: kui muutub meie närvisüsteemi seisund, siis muutub ka see kuidas me hingame. Tõlgituna verekeemiasse ehk emotsionaalsesse seisundisse, tähendab see omakorda seda, kui muutub see kuidas ennast tunneme siis muutub ka see kuidas hingame. Ehk, kui muutub meie emotsioon siis muutub ka hingamine. Igal emotsioonil on oma hingamismuster.
Hingamine on ainus automaatne mehhanism meie kehas, mida saame igal hetkel teadlikult üle võtta. Kuna närvisüsteemi seisund otseselt mõjutab hingamist, siis see kuidas hingame mõjutab meie närvisüsteemi seisundit vastu. Toimimine on kahe suunaline. Mida see aga tähendab on see, kui me teadlikult muudame oma hingamist siis muudame ka seda kuidas me ennast tunneme.
Seega, hingamine on justkui sisse ehitatud tagauks, ligipääs, meie närvisüsteemi ja seega ka mehhanism, millega saame muuta oma enesetunnet.
Kuidas vabastav hingamine (hingamistöö) toimib?
Hingata on võimalik lõpmata paljudel erinevatel viisidel. Iga hingamise viis mõjutab närvisüsteemi erineva moel.
Kui me hingame teatud viisil (teadlikult ühendatud hingamine) piisavalt kaua siis see hakkab aktiveerima närvisüsteemi teatud moel, mis muudab meie teadvuse seisundit. Muudetud teadvuse, ehk transi seisund võimaldab aga mitmel protsessil automaatselt toimuma hakata, nagu näiteks:
- Teadvuse ja alateadvuse vahel tekib ühendus. See aga võimaldab alateadvusesse peidetul, teadvusesse liikuda.
- DMN (default mode network) – viis kuidas meie mõtlemine automaatselt igapäevaselt toimib (see kuidas paneme tähendusi sündmustele, kuidas lahterdame asju headeks ja halbadeks, positiivseteks ja negatiivseteks, jne.) lülitatakse kas osaliselt või täielikult välja.
- Aju liigub teatud hetkedel Teeta ajulainete seisundis – sügav meditatiivne rahu seisund ning neuroplastilisuse seisund (seisund kus kõik neuroloogilised süsteemid, ehk aju ja närvisüsteem, muutuvad plastiliseks – muudetavaks).
- Ligigpääs alateadvusele võimaldab otse juurde pääseda sinna kogunenud stressile, alla surutud emotsioonidele ja trauma tagajärjel tekkinud vaimsetele kui ka füüsilistele pingetele ja blokeeringutele – poolikuks jäänud emotsiooni laengutele. Neile juurde pääsemine tähendab – võimalust need kehaliselt ja teadlikult läbi kogeda füüsiliste tundmustena, pooleli jäänud reflekside impulsside või emotsioonidena.
- Igapäevase mõtlemise väljalülitamine kas osaliselt või tervenisti võimaldab keskenduda rohkem kogemisele ilma analüüsita ja tähendusi kogemusele andmata. See loob võimaluse kogetut võtta täpselt sellisena nagu see on. See aga võimaldab närvisüsteemil kehas toimuvat lihtsamini ning kergemini lubada, kogeda ja läbitöödelda.
- Teeta, neuroplastilisuse seisund võimaldab närvisüsteemis toimunud muutustel ja uutel neuronite ühendustel jäädavalt salvestuda.
Vabastav hingamine võimaldabki alateadvusest, tükk haaval, minevikus pooleli jäänud ja allasurutud kogemusi ning kehalisi kui ka emotsionaalseid protesse ja laenguid taas käivitada, et need lõpuks ära integreerida (ehk lahustada, vabastada). Selle tulemusel emotsionaalne side integreeritud kogemusega närvisüsteemis katkestatakse. Süsteemi aga salvestub info, et tegemist on möödunuga ning olukord on nüüd turvaline. Nüüdsest hakkame sarnastele olukordadele reageerima teisiti. Me enam ei käivitu liigselt ning meie käitumine on muutunud.
