Menu
8 viisi, kuidas vabastavast hingamisest rohkem kasu saada
Vabastav hingamine ei pea alati olema meeletult intensiivne. Vabastava hingamise peamine eesmäk on eelkõige vabastada närvisüsteemist ja kehast sinna kogunenud ja alla surutud: emotsioonid, traumad, stress, pinged, alateadlikud mõttemustrid ja negatiivsed uskumused ning luua tasakaalu. Kõige selle vabastamine toimub kehas aga tundmuste ja emotsioonidena. Vahest on need tundmused tugevamad ja intensiivsed. Teine kord aga nõrgemad ja rahulikumad. Mõnikord ongi aga nii, et saame mingitele seesmistele asjadele hõlpsamini ligi just rahulikumas ja kergemas protsessis.
Järgmisena vaatamegi kaheksat viisi kuidas saad oma järgmisest vabastava hingamise rännakust maksimumi võtta
1. Jäta ootused ukse taha.
Tihti, kui tuleme, üks kõik kuhu, ootustega siis me juba eos planeerime tõenäoliseks pettumuseks. Pettumuse loob aga see, et asjad ei ole või ei lähe selliselt nagu ette kujutame. Täpselt, ootus on ettekujutus kuidas asjad täpselt minema peaks või olla võiks. Tihti aga meie ettekujutlustel pole mingit pistmist reaalsusega.
Kui tuled hingamistöösse ootusteta siis oled rohkem avatud kõigele, mis tuleb ja juhtub. Oled rohkem avatud vastuvõtma. Vastuvõtmine on aga eeltingimus lahti laskmisele. Ehk, lahti laskmine toimubki automaatselt kui oleme olukorra, tunde, emotsiooni vastu võtnud, alistunud sellele täielikult. Kui usaldad, et sinu keha teab palju paremini millisel viisil ja kuidas peaks kehast midagi välja liikuma siis ‘asjad’ sinu seest hakkavad välja liikuma palju hõlpsamini.
2. ’Less is more!’ – ehk, vähem on rohkem.
Mida vähem sa kontrollid protsessi, seda rohkem hakkab juhtuma. Mida rohkem püüad protsessi teadlikult juhtida ja kontrollida seda rohkem takistad limbilisel ajul ja ajutüvel pooleli jäänud reflekse ja instinkte välja toomast ja lõpule viimast.
Meie meelele meeldib omada kontrolli olukordade ja protsesside üle, eriti kui seal on traumasid ja allasurutud emotsioone peidus. Ka meie läänekultuuri mõtteviis ütleb, et mida rohkem pingutame seda rohkem saavutame. Tihti arvab meel ka, et teab kuidas asjad toimivad. Seda ei saa aga öelda selle kohta kuidas meie närvisüsteem ja alateadvuse mehhanismid toimivad. Seda teab kõige paremini limbiline aju ja ajutüvi – mis on vanimad aju osad ja moodustavadki alateadvuse. Need on kaks aju osa, mis vastutavad meie ellujäämise ja elus püsimise eest igal hetkel. Isegi praegu kui loed neid ridu. Kõiki meie traumasid, alla surutud emotsioone, alateadlike uskumusi, kaitsemehhanisme hallatakse nende kahe aju poolt. Seega, kui laseme neil hingamisrännaku ajal toimetada takistamatult siis teevad nad korraliku ja hea töö meie eest ära.
Seega, avabstava higamise ajal keskendu ainult hingamisele, lõdvestumisele ja lubamisele. Luba endal kogeda kõiki tundeid, tundmusi ja emotsioone. Kui saad, vaata neisse uudishimuga. Kui tunned pinget või ebameeldivat tunnet siis lõdvestu selle sisse. Hoia ennast hingamises, isegi kui tunned, et üldse ei taha või märkad, et hoiad hinge kinni. Hoia ennast hingamises aga eriti siis kui tunned, et mõtted hakkavad takerduma mingisse loosse, nagu näiteks ‘kõik see on mõtetu’.
3. Kui mõtted ketravad, las nad ketravad.
Kui tunned, et pea tahab pidevalt kõike analüüsida ja ei anna sulle rahu siis ära võitle sellega. Vastuhakust ja enesekriitikast pole kasu. See loob müra peas ainult juurde ja tekib olukord kus püüame mõtteid vaigistada uuet mõtetega – lõket kustutada bensiiniga. Lase meelel analüüsida taustaks. Märka kuidas meel analüüsib. Kui saad, siis astu lihtsalt vaatleja rolli.
Keegi hingamisrännakust osavõtja ühel korral ütles, et sellel hetkel kui ta lõpetas analüüsimisega tegelemise ja lasi sellel olla hakkasid tulema päris taipamised.
4. Karju, naera ja nuta täiega, kui on vaja!
Kasuta oma häält ja pisaraid, kui need tahavad välja tulla. Pisarad ja hääl on osa emotsiooni väljendamisest.
Kui oleme elu jooksul oma häält ja väljendamist tugevalt alla surunud, ja eriti olukordades, kus tegelikult tahtsime ennast väljendada, näiteks oma vajadusi väljendada või piire kaitsta, siis hääle kasutamine hingamistöö ajal võib aidata sellel emotsioonil paremini välja liikuda.
Pea aga meeles, et see hääl peaks tulema emotsioonist juhituna mitte meelest ja mõtlemisest. Viimasel juhul petad vaid ise ennast. Me tahame, et vabastava hingamise protsessid oleks kõik autentsed ja siirad.
5. Kui miski ruumis häirib sind.
Kui vabastava hingamise ajal hakkab sind miski tohutult häirima siis pööra sellel erilist tähelepanu. See on võimalus saada ühendust millegiga endas, mis kogeb välismaailmas toimuvat kui käivitit. Mis on see nup sinus, mida välismaailm vajutab? Mis on see, mida välismaailm sinus käivitab? See on koht, kus saad ka küsida: Mida ma kontrollida püüan? Miks see mind häirib? Mis seal all on? Mida ma kaitsen ja peidan? Kus oma kehas ja mida ma tunnen? Mis tunne või emotsioon see on?
See on võimalus saada ühendus endas mingi varjatud emotsioonilaenguga ning see vabastada või muuta.
Maailm toimetab meie ümber kogu aeg omasoodu. Me ei saa seda päriselt kontrollida. Või noh, läbi diktatuuri või end maailmast sootuks eraldades saame. Kuid kas see on päriselt lahendus? Need mõlemad aga loovad kontrollivajadust/-sõltuvust ainult juurde. Ainus, mida tegelikult kontrollida saame on see kuidas me reageerime ja milliseid tähendusi me olukordadele anname.
Selle asemel, et hakata endale rääkima lugu sellest kuidas ruumis miski oli nõme, kutsun ma sind vaatlema ja kogema seda toorest tunnet ja emotsiooni, ilma meele poolt pandud tähendusteta. Ole selles tundes ja koge kehaliselt, mis sinus sellel hetkel toimub. Mis sinu jaoks pinnale tuleb, kas mõni mälestus, seos millegagi?
6. Tule peast kehasse.
Hingamistöö on kogemuslik. Kõik, mida kogeme selle ajal toimub meie kehas. Ja just selle pärast loobki ta meile nii võimsaid kogemisi. Väldi oma kogemustele tahtlikult tähenduste otsimist ja andmist. Tule pidevalt oma tähelepanuga kehasse ja kehalistesse tundmustesse – hingamisse ja märkamisse.
Vabastava hingamise puhul on see hea asi, et me ei pea teadma milline ‘probleem’ meis sellel hetkel laheneb ja vabaneb. Meie närvisüsteem teeb seda meie eest automaatselt.
7. Tunnen, et grupis hingates teiste hingamised ja protsessid neelavad kogu mu tähelepanu? Mida teha?
Grupis hingates võib vahest juhtuda, et teiste hingamine ja protsessid haaravad kogu meie tähelepanu. Nendel hetkedel võime leida, et millegi pärast on ääretult keeruline märgata ennast ja olla oma hingamises samas kui teiste protsesside märkamine on liigagi kerge, lausa endasse haarav. Kogu tähelepanu justkui iseenesest hoiab ennast teiste protsessides. Nendel hetkedel, kui on võimalik siis too aktiivselt tähelepanu sellele kuidas su keha reageerib. Mis su kehas toimub? Mida täpselt su keha teeb? Millele täpselt su keha reageeris? Mis su hingamisega toimub?
Kui seda kõike on keeruline teha, siis too oma tähelepanu teadlikult sinna kus ta on hoopis juurde. Vaata ‘käivitile’ justkui teadlikult otsa. Ning laienda tähelepanu ka hingamisele. ‘Vaata’ ja koge seda, mis tõmbab tähelepanu ning lihtsalt hoia hingamine liikumises. See võib luua emotisooniga ühenduse saamise ja selle vabastamise. Praktikaga hakkavad teiste hingamine ja emotsioonid sinult vähem ja vähem tähelepanu nõudma.
Teisalt, kui tunned, et grupis hingates lõdvestuda siiski ei saa ja keskendumine oma hingamisele ja protsessile on siiski tugevalt häiritud siis on mõtekas broneerida endale individuaalne sessioon(id). Sama käib selle kohta kui koged, et grupihingamistes tulevad emotsioonid või kogemused pinnale kuid sa ei luba endal neid kogeda. Sa ei lase lahti (sest tunned, et see ei ole turvaline, mõtled mida teised sinu häälest ja nutmisest arvavad, jne.). Vabastava hingamise individuaalsel sessil saad vabamalt oma protsessile keskenduda ilma väliste segajateta, sest neid lihtsalt ei ole. Individuaalne sess on ka personaalsem ning tihti ka sügavam töö.
8. Pühendu hingamisse: 10x + seanssi.
Nagu iga asjaga, kui tahame mingeid käega kombitavaid tulemusi näha siis tuleb mingi aeg neid tegemisi järjepidevalt teha. Ja rõhk on siin kohal just järjepidevusel. On see siis trennis käimine või millegi uue selgeks õppimine. Sama on ka vabastava hingamisega. Tõsi, iga seanss vabastab midagi, kuid kui me toome selle praktika endale mõneks ajaks, näiteks, iganädalaseks siis peagi hakkame kogema vabastamiste akkumulatsiooni.
S. Kierkegaard on öelnud “Inimesed lepivad mingi meeleheite tasemega, mida nad suudavad taluda ja kutsuvad seda õnneks.”
Avades Kierkegaard mõtet: läbi elu toimuvad meiega sündmused, mis vahest lükkavad meid meie rõõmust ja kergusest välja. Piisavalt kaua veetes aega nendes rõõmututes ja kerguseta kohtades me unustame ära, mis tunne ja kuidas oli elada päriselt kerguses ja rõõmus. Me unustame kõik muu ja usumegi, et see mis on ongi ainuvõimalik. Me lepime sellega.
Üks minu klient kirjutas mulle ühel korral, et pärast 10+ hingamise seanssi: “kui ma hingamas käin edasi ja praktiseerin seda stabiilselt kord nädalas või üle nädala, siis ma iga korraga muutun õnnelikumaks.”
Olen märganud, et kõige suuremaid muutusi oma elus ongi kogenud need, kes on võtnud härjal sarvist ja käinud järjepdevalt mõnda aega hingamas. Mõned käivad senigi, ja mina kaasaarvatud.
